Probleemsed sugulased: mis toimub Budapesti ja soome-ugri rahvaste suhetes?

Kuľań Učaj ja Viden Kažaj leiavad, et Budapestiga peetavas dialoogis on sugulusele viitamine mõttetu. Aga kas dialoogi üldse on?

1843. aasta oktoobris sõitis üks kahekümne nelja aastane ungarlane Peterburist itta.

Antal Reguly veetis teel veidi alla kolme aasta. Esimesel talvel õppis ta Uurali idanõlval mansi keelt, 1844. aasta suvel läks põhja, Obi äärde hantide juurde, ja jäi nende juurde talveks. 1845. aasta märtsis pööras ta tagasi: viimane aasta möödus Euroopa poolel, Volga piirkonnas, kus ta tegeles mari, tšuvaši, ersa ja mokša keelega.

Ta tõi kaasa seitseteist tuhat rida kuulmise järgi üles kirjutatud handi kangelaslaule ja muud rahvaluulet. Kaasatoodu hulgas olid ersa-mokša sõnastik, mokša grammatikamärkmed ning ersa muinasjutud ja laulud. Ta suri 1858. aastal kolmekümne üheksa aasta vanuselt, peaaegu midagi avaldamata. Ersakeelsed tekstid avaldas tema eest József Budenz.

Sellest huvist kasvas välja Ungari teadus keelesugulusest. Ungari sugulaspoliitika eksisteerib aga eraldi mõõtmes ja soome-ugrilastele jääb seal üha vähem ruumi.

Hõimurahvad: asja teaduslik pool huvitab vähesid

Ungari keele soome-ugri päritolu on teaduses vaieldamatu. Kuid Ungari jaoks ei ole suguluse küsimus keeleteaduslik, vaid poliitiline.

Viini Ülikooli soome-ugri uuringute professor Johanna Laakso jälgib seda vaidlust Austriast. Tema sõnul on see taandatud aruteludeks Attila ja sumerite kuulsusrikkast minevikust. Asja teaduslik pool huvitab vähesid.

Laakso leiab, et selle probleemi juured on palju sügavamal, kui esmapilgul tundub. Avalikkus on harjunud nägema ajaloolises keeleteaduses rahvusliku ajaloo teenijat. Austria ajakirjandusse Ungari „eelajalugu“ peaaegu ei jõua: arvatakse, et see on ungarlaste siseasi. „Veel hullem, näib, et nii arvavad ka paljud ungarlased,“ selgitab ta.

Ungari keeleteaduse uurimiskeskuse vanemteadur László Fejes jahutab seda pilti. Küsimusele „alternatiivsete“ teooriate surve kohta vastas ta lühidalt: „Viimasel kümnendil ei ole see teema nii kuum olnud.“

Parandus on oluline. „Turaani“ mood ei ole viimaste aastate torm, vaid pikaajaline taust. Sellel taustal tegi riik ühe selge liigutuse: 2018. aastal sai Ungarist Turgi Nõukogu (praegu Turgi Riikide Organisatsioon) vaatleja. Ungari keel ei lakanud sellest soome-ugri keel olemast.

Kuid ungarlased vaidlevad mitte niivõrd keele, kuivõrd esivanemate üle. Elavad hõimurahvad — ersad, mokšad, marid, udmurdid — huvitavad vähesid. Väliselt on Ungari poliitika konservatiivsete ja liberaalsete väärtuste lahing. Tegelikkuses on see äärmiselt pragmaatiline ja väärtustele jääb siin üha vähem ruumi.

Sugulus on Budapestis ammu muutunud kasulikkuse küsimuseks. Aga mis kasu on kaugetest sugulastest, kes Venemaa sees edutult assimilatsiooniga võitlevad?

Toetused Vene riigile

2008. aasta sügisel viis professor János Pusztay ellu oma ammuse unistuse. Ta avas Balatoni kaldal Collegium Fenno-Ugricumi — teadusinstituudi, mille missioon oli soome-ugri keelte populariseerimine ja arendamine ning teadmiste levitamine neid kõnelevatest rahvastest. Valitsus aitas asutamisel. Badacsonytomaji vallavolikogu andis rendile maja ja formaalseks „katuseks“ sai kodanikuühendus Rahvaste Maja.

Kolleegium võttis ette selle, mida keegi teine ei teinud: kooliterminoloogia sõnastikud Venemaa soome-ugrilastele. Ilma sellise sõnaraamatuta põrkub emakeelne õpetamine lihtsa asja vastu — terminoloogia puudumise vastu. Kümme kooliainet viies keeles: ersa, mokša, mari, udmurdi ja komi keeles. Viiskümmend sõnaraamatut kümne kuuga.

Ersakeelse füüsikasõnastiku koostas Nina Agafonova. Toimetas Ogarjovi nimelise Mordva Ülikooli soome-ugri ja võrdleva keeleteaduse õppetooli juhataja Mihhail Mossin, heaks kiitis sama ülikooli termini- ja õigekirjakomisjon. Raamat ilmus 2011. aastal, viiskümmend kuus lehekülge.

Sõnaraamatute koostamist ja väljaandmist rahastas Euroopa Nõukogu ja Euroopa Liidu ühisprogramm „Rahvusvähemused Venemaal“. Pusztay sõnul eraldas EL raha Ungari algatusel. Raha tuli Strasbourgist ja Brüsselist. Ungari pool maksis Pusztay sõnul kinni õppematerjalid: neli raamatut nii komi, mari kui ka udmurdi keeles.

Saranski ajakirja „Soome-ugri maailm“ veergudel meenutab professor Pusztay, et projekti peakoordinaator oli Marina Fedina Sõktõvkarist, kaaskoordinaator Aleksei Rodnjakov Ogarjovi nimelisest Mordva Riiklikust Ülikoolist, piirkondlikud koordinaatorid olid Mari Elis ja Udmurdimaal.

Sellel rahal oli ka varjukülg ja sellest kirjutas ajaleht „Erźań Mastor“. Programmi viidi ellu koos Venemaa regionaalarengu ministeeriumiga, eelarve oli 2,75 miljonit eurot (Euroopa Nõukogu andmed), piirkondi oli vähemalt kolm: Mordva, Altai krai, Dagestan. 2009. aasta novembris saabus delegatsioon Saranskisse ja korraldas seminare selle kohta, kuidas toetustaotlust õigesti kirjutada. Ersa rahvuslik liikumine pani sellele programmile suuri lootusi, sest vajas institutsionaalset arengut. Ersa Keele Päästmise Fond esitas taotluse ajalehe muutmiseks nädalaleheks. Taotluse inglise keelde tõlkimisele kulus mitu tuhat rubla, kirjutas ajaleht. 314 taotlusest lubati konkursile 282, toetuse said 24 organisatsiooni 12 piirkonnast. Ajalehe arvestuse järgi ei olnud nende seas ühtegi kodanikuühendust. Mordvas läks raha ajalehe andmetel haridusministeeriumile — laagrile, kus ersa, mokša ja tatari lapsed täiendasid oma vene keelt, — täienduskoolitusinstituudile, Ogarjovi nimelisele ülikoolile ja Volga piirkonna soome-ugri kultuuride keskusele.

Olukorda teravdas neil aastatel kasvav avalik vastasseis ersade ja Vene Föderatsiooni riigivõimu vahel. 2003. aasta augustis sulgeb Mordva Vabariik teletoimetuse „Sijažar“, mis oli alates 1992. aastast edastanud saateid ersa ja mokša keeles. Saranskis toimuvad meeleavaldused nõudmisega lõpetada ersade venestamise poliitika ja tuua ersakeelsed saated tagasi riiklikule telekanalile. 2004. aastal valib ersade vanemate nõukogu Atäń Ezem esimest korda injazori (ersade rahva valitud juhi), selleks saab Kšumanćań Pirguž. Mordva võimud kuulutavad rahvusliku palvuse Raśkeń Ozks, rahvusliku liikumise tähtsaima institutsiooni, rahvuslikuks folkloorpeoks. Peagi avaldab rahvuslik liikumine „Ersade vanemate nõukogu (Erźań Atäń Ezem) põhimääruse“. 2006. aastal toimub Saranskis Ersa kongress, kuhu saabub 93 delegaati Venemaa kümnest piirkonnast. Kongress kinnitab valge-punase-musta ersa lipu, nõuab rahvusliku kooli seadust ja rohkem ersakeelset eetriaega. Neid nõudmisi korratakse 2007. aastal Raśkeń Ozksil. Vastuseks nõuab prokuratuur kohtu kaudu ajalehe „Erźań Mastor“ sulgemist — just selle ajalehe, mida rahvuslik liikumine lootis Ungari toel päästa. Kolm kuud enne programmi delegatsiooni saabumist, 25. augustil 2009, kaitsevad toimetuse esindajad Venemaa Ülemkohtus õigust anda välja ainsat sõltumatut ersakeelset ajalehte. Tsiviilasjade kolleegium kohtunik Knõševi eesistumisel jätab Mordva prokuratuuri kassatsioonitaotluse rahuldamata. Üle kahe aasta kestnud protsess ajalehe vastu on lõppenud.

Injazor Kšumanćań Pirguž ja Atäń Ezemi liikmed püüdsid saada Ungari toetust. Nende arusaamist mööda oleks Budapesti avalik seisukoht võinud oluliselt vähendada Moskva survet ersa rahvuslikule liikumisele ja rahvale tervikuna. „Saranskisse saabunud Ungari külalistega olid kogu aeg kaasas ‚õiged inimesed‘. Kõiki kohtumisi, kontakte ja suhtlust filtreeriti hoolikalt. Ungarlastele selgitati viisakalt, et taotluste konkursil saavad võita ainult need, kellele vastuvõttev pool näpuga näitab. Ja nad nõustusid nende reeglitega,“ selgitab 2006. aasta Ersa kongressi osaline, kes tunneb hästi Ungari projektikonkursi ümber valitsenud olukorda.

Alates 2007. aastast taotles Mordva prokuratuur kohtu kaudu ajalehe „Erźań Mastor“ sulgemist; info- ja analüüsikeskuse SOVA väitel palus FSB tal see protsess algatada. 2009. aastal avaldab toimetus artikli ersade venestamisest. Väljaanne hoiatab raha andmise eest inimestele, kes tema sõnul varjavad ersade venestamist, ja nimetab selles reas esimesena Mihhail Mossinit.

Püsivaks riiklikuks programmiks kolleegium ei kasvanud. Teine järk pidi olema emakeelsed õpikud.

Õpikud telliti ainult kolmes keeles — komi, mari ja udmurdi keeles, kirjutab Pusztay. Ersa ja mokša keele jaoks on need tema sõnul võimalikud alles pärast seda, kui on koostatud korrektsed terminoloogiasõnastikud. Mari Elis ja Komis lubavad mõned koolid katse korras õppida üksikuid aineid emakeeles. Sõnaraamatute analüüsid ilmusid kõigi viie keele kohta aastatel 2013–2015 (Pusztay joonealuse märkuse järgi; udmurdi analüüsi aasta ei ole märgitud).

Collegium Fenno-Ugricum töötab ka praegu. 2025. aastal ilmus selle nime all üheksa raamatut, toimuvad konverentsid ja esitlused, käivitatud on kuus raamatusarja — nüüd koos Sárospataki Tokaj-Hegyalja Ülikooliga. Nende üheksa raamatu seas ei ole ühtegi Venemaa soome-ugri rahvaste kohta. Ungarlased Rootsis ja Soomes, liivi keel, Eesti vähemuspoliitika kahe maailmasõja vahel, Merevaigutee, Zemplén ja Taga-Karpaatia.

„Ungari, Soome ja Eesti fennougristika meenutavad mulle vana nõukogude anekdooti. Mees tuleb hilja õhtul koju ja näeb, et tema sõber seisab laterna all ja otsib maast midagi. ‚Vanja, mida sa otsid?‘ küsib mees. ‚Kaotasin kella ära,‘ vastab Vanja. ‚Otse laterna all?‘ küsib sõber. ‚Ei, kaotasin selle pimedas kohas, kuskil lombis. Aga seal on pime, kuidas sa seal otsid, siin aga põleb vähemalt latern,‘ selgitas Vanja. Nii on ka meie ‚hõimuriikide‘ poliitikaga. Nad kaitsevad neid, keda on kasulik ja ohutu kaitsta, mitte neid, kes abi vajavad ja keda pidevalt represseeritakse ning kes on riikliku assimilatsioonipoliitika surve all,“ kommenteerib anonüümsuse tingimusel üks Atäń Ezemi liige.

Meie toimetus kirjutas János Pusztayle, Rahvaste Maja juhtinud Éva Rubovszkyle, Reguly Seltsile, ajaloolasele Balázs Ablonczyle ja politoloogile András Ráczile. Vastust ei tulnud kelleltki.

Siófok, 2012: ersa sõlm

Soome-ugri rahvaste maailmakongress tuleb kokku kord nelja aasta tagant. Täpsemalt — tuli (kuid see on eraldi teema). Kongress on keelkonna peamine foorum: rahvaste delegatsioonid, resolutsioonid, võõrustajariikide presidendid avamisel. Ungari võõrustas kongressi kaks korda — 1996. aastal Budapestis ja 2012. aastal Siófokis, Balatoni kaldal.

Ja ühel korral põrkusid ungarlased ersa küsimusega otse kokku.

5. aprillil 2011 kehtestas soome-ugri rahvaste konsultatiivkomitee Siófoki VI maailmakongressiks eraldi kvoodid: kakskümmend delegaati ersadele ja kakskümmend mokšadele. Otsuses oli öeldud, et valiku korra määrab iga rahvas ise.

Venemaa peab ersasid ja mokšasid üheks rahvaks — „mordvaks“. Komitee arvas teisiti. Näis, et konsultatiivkomitee seisukoht läks Moskva ametliku seisukohaga vastuollu.

Üritus toimus 5.–7. septembril 2012. Ersa delegatsioon saabus Siófokisse hotelli Azúr, kus kongress toimus, kuid sai kohapeal eitava vastuse. Ersasid ei lastud sisse isegi vaatlejatena. Neid taheti välja ajada, kuid see ei õnnestunud, sest ersad olid sellist sündmuste käiku ette näinud ja olid majutunud just selles hotellis. Seetõttu korraldasid nad piketi hotelli fuajees, kongressi neile suletud ukse ees. Eesti ERR avaldas pealkirju sellest, kuidas ersad soome-ugri kongressil protestivad.

Ersade iseseisva esindatuse vastu väljaspool üldist „mordva“ kategooriat esines Mihhail Mossin, Ogarjovi nimelise Mordva Ülikooli soome-ugri ja võrdleva keeleteaduse õppetooli juhataja, — ERR nimetab teda „mordva delegatsiooni“ juhiks. See on seesama Mihhail Mossin, Collegium Fenno-Ugricumi 2011. aastal välja antud ersakeelse ajalooterminite sõnastiku koostaja, — teatab Pusztay oma 2018. aasta artikli joonealuses märkuses.

Osalemise otsuse tegi komitee, mitte ametlik Budapest. Raske on aga ette kujutada, et nii delikaatsetes poliitilistes küsimustes ei konsulteerinud korraldajad Ungari riigivõimuga.

Tähelepanuväärne on ka professor Pusztay seisukoht ersa ja mokša rahva suhtes. See langes imekombel kokku Mihhail Mossini seisukohaga. Retsenseeritud artiklis „The Future of the Finno-Ugric Languages of Russia“ (Przegląd Rusycystyczny, 2018, nr 2, lk 86) kirjutab Pusztay, et komi-sürjani ja komi-permjaki, niidumari ja mäemari, ersa ja mokša eristamine on „kunstlik ega ole isegi keeleteaduslikult põhjendatav“ ning et põhimõttele divide et impera vastu seismiseks peaksid jõupingutused viima olukorrani „üks rahvus — üks keel“.

Kuusteist aastat: Moskva Uurali asemel

Viktor Orbán valitses kuusteist aastat ja kaotas 12. aprillil 2026 valimised: Péter Magyari erakond Tisza sai parlamendis 141 kohta, Fidesz 52.

Mida need kuusteist aastat sugulaspoliitikaga tegid, näitab riigi majanduspoliitika. 2014. aasta jaanuaris allkirjastas Budapest Moskvaga lepingu Paksi tuumajaama kahe uue ploki ehitamiseks — Vene riiklik laen kuni kümme miljardit eurot. 2021. aasta septembris allkirjastasid Ungari MVM ja Gazprom Export viieteistkümneaastase gaasilepingu, viies põhitrassi Ukrainalt üle TurkStreamile. Pärast 2022. aastat pidurdas Ungari ikka ja jälle Euroopa Liidu sanktsioonipakette. Kuuendast paketist jäeti tema nõudmisel välja patriarh Kirill ning naftaembargo kehtestati torujuhtme kaudu tarnitava nafta erandiga.

Seni kuni väärtused hõivasid Ungari poliitikas märgatava koha, kõlas soome-ugri teema siiski — ehkki mitte nii, nagu Venemaa hõimurahvad oleksid tahtnud. Niipea kui Budapest läks üle sellele, mida ta ise pragmatismiks nimetas, selgus, et soome-ugrilased ei olegi ehk sugulased.

Ungari kauples kuusteist aastat Moskvaga gaasi, laenude ja häältega Brüsselis. Rahvad, keda Moskva samal ajal assimileeris, Ungarit ei huvitanud. Isegi udmurdi teadlase Albert Razini enesesüütamine — meeleheitlik protestiakt Venemaa poliitika vastu udmurdi rahva suhtes — ei sulatanud Ungari poliitikute südameid. Ametlik Budapest ei reageerinud Razini viimasele poliitilisele meeleavaldusele kuidagi.

Kaks nädalat pärast Albert Razini surma, 25. septembril 2019, sai teatavaks, et Putin tuleb Budapesti. Visiit toimus 30. oktoobril, kuid Ungari pool ei tõstatanudki hõimurahvaste olukorra küsimust Venemaal.

Möödusid aastad. Valitsus vahetus — vahetus diplomaatiline sõnavara. Péter Magyar ütles juba kampaania ajal, et turgi nõukogud võivad tulla ja idapoolsed diktaatorid minna, kuid ungarlased näevad oma tulevikku Euroopa Liidus. Euroopa Liidu lipp toodi parlamenti tagasi esimest korda pika aja järel. Paks II lepingud on kuulutatud ülevaatamisele kuuluvaks.

See on pööre Euroopa poole. Kuid mitte hõimurahvaste poole.

Mokša keele õppejõud oli, ersa keele oma mitte

Poliitika puudumisel elab Ungari fennougristika kakssada aastat ja töötab tänini. Õppetool Budapestis, keeleteaduse uurimiskeskus, 1991. aastast tegutsev Reguly Selts ja selle ajakiri, Volga piirkonna keelte andmebaasid.

Kõik see püsib üksikute inimeste najal. „Kogu koostöö põhines isiklikel algatustel ja sõltus oludest ning see ei ole muutunud,“ kirjutab Ungari keeleteaduse uurimiskeskuse vanemteadur László Fejes. Prognoose ta ei anna: pole teada, kas leidub neid, kes on valmis pühenduma keeleteadusele hea teenistuse asemel.

Fennougrist Márta Csepregi, kes õpetas aastaid Budapesti Eötvös Lorándi Ülikooli soome-ugri filoloogia õppetoolis, parandab meie kronoloogiat. „Tegelikult muutusid välitööd praktiliselt võimatuks mitte 2022., vaid 2020. aastast,“ kirjutab ta. Pandeemia katkestas õppereisid; 2020. aasta kevadel nurjus juba allkirjastatud kokkulepe võtta Budapestis vastu üks handi üliõpilane.

Ta tuletab ka meelde, et uurimisväli oli suletud ka varem. Seitsekümmend aastat nõukogude võimu ajal kohtusid välismaised uurijad sugulaskeelte kõnelejatega parimal juhul Moskvas ja Leningradis.

Alates üheksakümnendatest töötab õppetoolis peale soome ja eesti keele lektorite kolmas õppejõud — mõne väikese soome-ugri keele emakeelne kõneleja. Sellel ametikohal on olnud mokša, udmurdi, vepsa, handi ja mari keele õppejõude. Mokša keelt õpetas Aleksandr Feoktistov. 1999. aastal ilmus tema raamat „A moksa-mordvin nyelv alapjai (oktatási segédanyag)“ — „Mokša-mordva keele alused (õppevahend)“, õppetooli sarja Budapesti Finnugor Füzetek üheksas number, Budapest, 67 lehekülge, ungari ja mokša keeles.

Ersa keele emakeelset õppejõudu ei ole õppetoolis kunagi olnud. Uut õppejõudu ülikool praegu vastu võtta ei saa.

Ungarlastel polnud meie jaoks aega

Injazor Boľajeń Śïreś meenutab, et pärast ersa-ungari kontaktide jahenemist 2000. aastatel püüdis rahvuslik liikumine suhteid Budapestiga taaskäivitada. Ersad otsisid Ungari poliitikute toetust 2018. aastal, kui Moskva kaotas rahvusvabariikide riigikeelte kohustusliku õppe koolides. „Pöördusime Ungari parempoolsete erakondade, konservatiivsete vaadetega poliitikute poole. Jah, me pakkusime neile huvi kui arutelu teema ajaloost ja ühistest juurtest. Näe, ungarlaste esivanemad Volga äärest kirjutavad meile, paluvad abi. Kuid niipea kui Ungari poliitikud mõistsid, mida me palume, kaotasid nad kohe meie vastu huvi ja palusid meil enam mitte pöörduda. Aga me palusime astuda Moskva ees ersa keele eest välja, lobistada, et meie keel jääks kooliprogrammide kohustuslikku ossa. Kuid just sel ajal oli Orbánil Putiniga mesinädalad. Ungarlastel polnud meie jaoks aega.“

Ungari sugulaspoliitika ei ole üles ehitatud suguluse ümber. Riigi sees on see valijate mobiliseerimine, väljapoole — hoob naabrite vastu. Sugulaseks nimetatakse selles süsteemis seda, keda saab ära kasutada: kellel on Ungari esivanemaid, kes elab piiri ääres ja kelle pärast saab naaberriigi valitsusega kaubelda. Ersad ei sobi ühegi punkti poolest. Seepärast ei ole neid ei eelarves ega ministrite pädevuste loetelus — ja ei oleks ka ühegi valitsuse koosseisu puhul.

„Praeguses etapis on Ungari riigi poole pöördumine mõttetu. Meilt pole midagi saada, me ainult ärritame Ungari saadikuid ja ametnikke oma pöördumiste ning palvetega aidata ja Moskva ees meie eest seista. Vaidluses miljonite Venemaa soome-ugrilaste saatuse ning nafta ja gaasi hindade üle kaotavad soome-ugrilased alati. Kontakte tuleb luua mitte Ungari poliitikute, vaid Ungari intellektuaalidega. Nendega saab rääkida mitte ostu-müügi tasandil, vaid väärtustest. Väärtused on ainus asi, millele saame ungarlastega arutledes toetuda,“ jagab oma mõtteid Atäń Ezemi (ersa keeles „vanemate nõukogu“) liige, kes soovis jääda nimetuks.

Kuusteist aastat nõudis Ungari Euroopalt tähelepanu oma välismaal elavatele vähemustele ja teenis mainet riigina, kes tegeleb ainult omadega. Sellisel mainel on kõrge hind: iga Ungari veto taga kahtlustatakse kauplemist ja iga nõudmise taga irredentat. Riik, kes kaitseb mitte ainult omasid, vabaneb sellest kahtlustusest. Tema häält kuulatakse kui väärtustel põhinevat seisukohta, mitte kui populistide väljapressimist.

Ungari võiks oma poliitilise kaalu tõttu positsioneerida end Venemaa soome-ugrilaste advokaadina. Selleks on Ungaril autoriteet, kogemus ja vaieldamatu sugulus.

Viini Ülikooli professor Johanna Laakso leiab, et teadus peab andma keelekogukonnale teadmise ja alandlikkuse: jagama seda, mida ta teab, ja astuma kõrvale, jättes otsuse inimestele. Seisukoht on aus. Ja otsekohene: poliitilist tööd ersade eest ei tee ära ükski õppetool.

Kuid keeleteadus ei suuda rahva eest seista ega asuda kaitsma tema jalge alla tallatud õigusi. Seda saab teha ainult riik. Kuni seda ei ole, jäävad ersad võõra teaduse ja võõra poliitika objektiks — tõestatud sugulasteks, kelle eest keegi välja ei astu.

Kuľań Učaj ja Viden Kažaj, spetsiaalselt Erźań Mastorile